Veeb muutub üha enam interaktiivseks keskkonnaks, mis loob kasutajaga suhte, mis ei põhine ainult infovajaduse rahuldamisel. Veeb oma algupäevil oli lihtsalt veel üks kanal, kust infot hankida. Usun, et tänapäeval ei saa seda enam keegi väita. Rakendused, sotsiaalsed kogukonnad ja võrgustikud kaasavad kasutaja sedavõrd, et elame justkui kahes maailmas: materiaalses ja virtuaalses maailmas. Usun, et see tendents jätkub ja 5-10 aasta pärast kasutatakse veebi veel rohkem kui tänapäeval.
Üha enam põimuvad erinevad keskkonnad ja info, mis elab andmebaasides, võib ühe inimese kohta olla sedavõrd suur, et isegi tema lähedased ei tea temast nii palju. Tulevikus teavad rakendused kõike sinu eelistusi, toodete pakkumised, personaliseeritud reklaam tehakse põhjaliku andmekaeve põhjal ja kasutaja ei pea info otsimiseks suurt vaeva nägema. See on ühtaega tohutult kasulik ja aegasäästev ning teisalt väga suureks ohuks. Teada on fakt, et mida võimalusterohkem on keskkond, seda rohkem turvaauke selles on. Täielikult turvalist keskkonda ei eksisteeri.
Facebook on sotsiaalse võrgustiku lipulaevaks ja usun, et seda keskkonda järgneva 5-10 aasta jooksul välja ei vahetata, kui selle arendus- ja juhtimistiim vähegi mõistlikke otsuseid teeb. Kasutajaskond on paisunud niivõrd suureks, et raske on näha esile tõusmas arvestatavat konkurenti. Kindlasti tekib alternatiivseid keskkondi, mis on suunatud veidi väiksemale seltskonnale, aga puhtalt sotsiaalse kogukonna näol vastast ei leidu.
Loodan, et jätkub kogukondliku tarkvaraarenduse võidukäik ja vaba tarkvara levik. Usun, et võimuvahekord vaba tarkvara arenduse ja kommertstarkvara vahel jääb laias laastus samaks või pigem kaldub see vaba tarkvara poole.
Kokkuvõttes loodan, et areng jätkub, kuid tähelepanu tuleb pöörata võimalikele riskidele, mis arenguga kaasnevad. Kui suudetatakse ära hoida või minimiseerida ohud, siis julgen oodata sotsiaalse tarkvara ja veebi võimsat edasiminekut.
Friday, December 9, 2011
12. ülesanne: 3 juhtumit manipulatsioonide ja pettuste vallast
Juhtum 1
Kahjuks ei mäleta, kus ma selle juhtumi kohta kuulsin ja võin eksida mõnes juhtumi detailis, kuid skeem ja saadud raha olid väga märkimisväärsed. Parkimisplatsi kõrval oli müntidega töötav parkimisautomaat. Parkimisplatsi kasutajad olid sellega harjunud ja kasutasid seda parkimise eest tasumiseks.
Ühel päeval juhtus intsident, mille käigus parkimisplatsi omanikud pärisid riigiametilt (sest nad arvasid, et see on sealt pärit) selle aparaadi kohta. Riigiamet vastas, et nemad ei ole seda parkimisautomaati sinna pannud. Siis selguski, et mingi kaval tegelane oli selle sinna ise üles pannud ja viie aasta jooksul ligi 8 miljonit dollarit selle abil teeninud. Väga hea näide tänapäeva bürokraatia ja asjaajamise ebaeffektiivsuse kohta.
Juhtum 2
Teine juhtum puudutab minu isiklikku kogemust. Kunagi trennis käies oli mul üks trennikaaslane, kes ühel hetkel hakkas nii mulle kui ka minu sõpradele pakkuma imelist investeerimisvõimalust - a la et annad talle 10 000 krooni ja kuu aja pärast saad 15 000 tagasi. Esialgu oli huvilisi vähe, kuid kui üks sõpradest otsustas proovida ja tõepoolest raha sellisel kujul suure protsendiga tagasi sai, siis olid ka teised sõbrad õhinas ja soovisid investeerida.
Olin algusest peale selle skeemi suhtes skeptiline ja andsin sellest ka sõpradele teada, kuid see neid ei takistanud. Mitmed sõbrad otsustasidki oma raha sellele tegelasele anda. Ühel hetkel kaduski pettur koos rahaga pildist. Ei tea täpselt, kas see oli luhtunud äri või algusest peale kavandatud skeem, aga siit moraal, et kui asi tundub liiga hea, et tõsi olla, siis tõenäoliselt seda ta ongi.
Juhtum 3
Kui nüüd IT valdkonna juurde suunduda, siis olen teadlik enamustest tänapäeva petuskeemidest ja üritan kriitiliselt suhtuda internetis info levitamisele ja erinevate rakenduste kasutamisesse. Paljud minu sõbrad, kes ei ole nii IT teadlikud on sattunud viiruste ohvriks. Õnneks on viirused seni piirdunud arvuti tuksi keeramisega ja mitte delikaatse info kasutamisega või levitamisega. Teadlikust taoliste rakenduste ja petuskeemide kohta peab kindlasti tõstma. Inimesed ei saa internetti pidada lõputu vabadusega ohtudeta keskkonnaks.
Kahjuks ei mäleta, kus ma selle juhtumi kohta kuulsin ja võin eksida mõnes juhtumi detailis, kuid skeem ja saadud raha olid väga märkimisväärsed. Parkimisplatsi kõrval oli müntidega töötav parkimisautomaat. Parkimisplatsi kasutajad olid sellega harjunud ja kasutasid seda parkimise eest tasumiseks.
Ühel päeval juhtus intsident, mille käigus parkimisplatsi omanikud pärisid riigiametilt (sest nad arvasid, et see on sealt pärit) selle aparaadi kohta. Riigiamet vastas, et nemad ei ole seda parkimisautomaati sinna pannud. Siis selguski, et mingi kaval tegelane oli selle sinna ise üles pannud ja viie aasta jooksul ligi 8 miljonit dollarit selle abil teeninud. Väga hea näide tänapäeva bürokraatia ja asjaajamise ebaeffektiivsuse kohta.
Juhtum 2
Teine juhtum puudutab minu isiklikku kogemust. Kunagi trennis käies oli mul üks trennikaaslane, kes ühel hetkel hakkas nii mulle kui ka minu sõpradele pakkuma imelist investeerimisvõimalust - a la et annad talle 10 000 krooni ja kuu aja pärast saad 15 000 tagasi. Esialgu oli huvilisi vähe, kuid kui üks sõpradest otsustas proovida ja tõepoolest raha sellisel kujul suure protsendiga tagasi sai, siis olid ka teised sõbrad õhinas ja soovisid investeerida.
Olin algusest peale selle skeemi suhtes skeptiline ja andsin sellest ka sõpradele teada, kuid see neid ei takistanud. Mitmed sõbrad otsustasidki oma raha sellele tegelasele anda. Ühel hetkel kaduski pettur koos rahaga pildist. Ei tea täpselt, kas see oli luhtunud äri või algusest peale kavandatud skeem, aga siit moraal, et kui asi tundub liiga hea, et tõsi olla, siis tõenäoliselt seda ta ongi.
Juhtum 3
Kui nüüd IT valdkonna juurde suunduda, siis olen teadlik enamustest tänapäeva petuskeemidest ja üritan kriitiliselt suhtuda internetis info levitamisele ja erinevate rakenduste kasutamisesse. Paljud minu sõbrad, kes ei ole nii IT teadlikud on sattunud viiruste ohvriks. Õnneks on viirused seni piirdunud arvuti tuksi keeramisega ja mitte delikaatse info kasutamisega või levitamisega. Teadlikust taoliste rakenduste ja petuskeemide kohta peab kindlasti tõstma. Inimesed ei saa internetti pidada lõputu vabadusega ohtudeta keskkonnaks.
Sunday, December 4, 2011
11. ülesanne: Vabade tarkvara projektide võrdlus arenduse seisukohast
Järjekordselt kasutan võrdlemisel endale tuntud CMS süsteemi Drupal ja JavaScript raamistikku jQuery. Arvan, et seda on hea võrrelda, millega juba tuttav oled. Seni olen nii Drupali kui ka jQuery puhul olnud pigem kasutaja kui arendaja rollis, kuid aktiivse kasutajana puutub tihti kokku arendusmudeliga. Toon välja mõned kategooriad, milles neid vabavaralisi projekte võrdlen.
Kogukond ja arenduse suunad
Mõlemal projektil on suur kasutaja- ja arenduskogukond. Arendajad jagunevad laias laastus kaheks: need kes arendavad projekti baasosa ja need kes arendavad laiendusi - mooduleid(Drupal)/pluginaid(jQuery). Veel on levinud arendajatüübid, kes keskenduvad nii baasosa kui ka laienduste parandamisele või lihtsamate koodijupikeste loomisele ja jagamisele (näiteks blogipostitustes). Kasutajad ühinevad tihti arendusprotsessi teatades leitud vigadest või soovitades programmeerijatele arengusuundade valimist (Drupalis feature request). Kogukonnamudel ja arendamise suunad on mõlema projekti puhul väga sarnased.
Versioonihaldussüsteem
Põhiliseks versioonihaldussüsteemiks on mõlemal projektil Github. See on populaarne süsteem, mida kasutavad paljud tuntumad arenduskogukonnad. Järeldub, et ka selles vallas on valitud projektid sarnased.
Põhiline veaparanduste süsteem
jQuery kasutab veaparandusteks nn pileteid (tickets). Drupalis on kasutusel issue postitused, mis sarnanevad foorumi taolisele arutlusele. Issue postitaja saab määrata kriitilisuse taseme, suunata selle kindlale arendajale, määrata staatuse jne. Väga sarnaselt on see teostatud ka jQuery veaparanduste süsteemis.
Järeldub, et vähemalt valitud kategooriate alusel on projektid väga sarnased, kui mitte öelda identsed. Arvestades mõlema projekti edukust võib järeldada et see süsteem toimib.
Kogukond ja arenduse suunad
Mõlemal projektil on suur kasutaja- ja arenduskogukond. Arendajad jagunevad laias laastus kaheks: need kes arendavad projekti baasosa ja need kes arendavad laiendusi - mooduleid(Drupal)/pluginaid(jQuery). Veel on levinud arendajatüübid, kes keskenduvad nii baasosa kui ka laienduste parandamisele või lihtsamate koodijupikeste loomisele ja jagamisele (näiteks blogipostitustes). Kasutajad ühinevad tihti arendusprotsessi teatades leitud vigadest või soovitades programmeerijatele arengusuundade valimist (Drupalis feature request). Kogukonnamudel ja arendamise suunad on mõlema projekti puhul väga sarnased.
Versioonihaldussüsteem
Põhiliseks versioonihaldussüsteemiks on mõlemal projektil Github. See on populaarne süsteem, mida kasutavad paljud tuntumad arenduskogukonnad. Järeldub, et ka selles vallas on valitud projektid sarnased.
Põhiline veaparanduste süsteem
jQuery kasutab veaparandusteks nn pileteid (tickets). Drupalis on kasutusel issue postitused, mis sarnanevad foorumi taolisele arutlusele. Issue postitaja saab määrata kriitilisuse taseme, suunata selle kindlale arendajale, määrata staatuse jne. Väga sarnaselt on see teostatud ka jQuery veaparanduste süsteemis.
Järeldub, et vähemalt valitud kategooriate alusel on projektid väga sarnased, kui mitte öelda identsed. Arvestades mõlema projekti edukust võib järeldada et see süsteem toimib.
Subscribe to:
Posts (Atom)