13. ülesanne: Veeb ja sotsiaalne tarkvara 5-10 aasta pärast

Veeb muutub üha enam interaktiivseks keskkonnaks, mis loob kasutajaga suhte, mis ei põhine ainult infovajaduse rahuldamisel. Veeb oma algupäevil oli lihtsalt veel üks kanal, kust infot hankida. Usun, et tänapäeval ei saa seda enam keegi väita. Rakendused, sotsiaalsed kogukonnad ja võrgustikud kaasavad kasutaja sedavõrd, et elame justkui kahes maailmas: materiaalses ja virtuaalses maailmas. Usun, et see tendents jätkub ja 5-10 aasta pärast kasutatakse veebi veel rohkem kui tänapäeval.

Üha enam põimuvad erinevad keskkonnad ja info, mis elab andmebaasides, võib ühe inimese kohta olla sedavõrd suur, et isegi tema lähedased ei tea temast nii palju. Tulevikus teavad rakendused kõike sinu eelistusi, toodete pakkumised, personaliseeritud reklaam tehakse põhjaliku andmekaeve põhjal ja kasutaja ei pea info otsimiseks suurt vaeva nägema. See on ühtaega tohutult kasulik ja aegasäästev ning teisalt väga suureks ohuks. Teada on fakt, et mida võimalusterohkem on keskkond, seda rohkem turvaauke selles on. Täielikult turvalist keskkonda ei eksisteeri.

Facebook on sotsiaalse võrgustiku lipulaevaks ja usun, et seda keskkonda järgneva 5-10 aasta jooksul välja ei vahetata, kui selle arendus- ja juhtimistiim vähegi mõistlikke otsuseid teeb. Kasutajaskond on paisunud niivõrd suureks, et raske on näha esile tõusmas arvestatavat konkurenti. Kindlasti tekib alternatiivseid keskkondi, mis on suunatud veidi väiksemale seltskonnale, aga puhtalt sotsiaalse kogukonna näol vastast ei leidu.

Loodan, et jätkub kogukondliku tarkvaraarenduse võidukäik ja vaba tarkvara levik. Usun, et võimuvahekord vaba tarkvara arenduse ja kommertstarkvara vahel jääb laias laastus samaks või pigem kaldub see vaba tarkvara poole.

Kokkuvõttes loodan, et areng jätkub, kuid tähelepanu tuleb pöörata võimalikele riskidele, mis arenguga kaasnevad. Kui suudetatakse ära hoida või minimiseerida ohud, siis julgen oodata sotsiaalse tarkvara ja veebi võimsat edasiminekut.

12. ülesanne: 3 juhtumit manipulatsioonide ja pettuste vallast

Juhtum 1
Kahjuks ei mäleta, kus ma selle juhtumi kohta kuulsin ja võin eksida mõnes juhtumi detailis, kuid skeem ja saadud raha olid väga märkimisväärsed. Parkimisplatsi kõrval oli müntidega töötav parkimisautomaat. Parkimisplatsi kasutajad olid sellega harjunud ja kasutasid seda parkimise eest tasumiseks.

Ühel päeval juhtus intsident, mille käigus parkimisplatsi omanikud pärisid riigiametilt (sest nad arvasid, et see on sealt pärit) selle aparaadi kohta. Riigiamet vastas, et nemad ei ole seda parkimisautomaati sinna pannud. Siis selguski, et mingi kaval tegelane oli selle sinna ise üles pannud ja viie aasta jooksul ligi 8 miljonit dollarit selle abil teeninud. Väga hea näide tänapäeva bürokraatia ja asjaajamise ebaeffektiivsuse kohta.

Juhtum 2
Teine juhtum puudutab minu isiklikku kogemust. Kunagi trennis käies oli mul üks trennikaaslane, kes ühel hetkel hakkas nii mulle kui ka minu sõpradele pakkuma imelist investeerimisvõimalust - a la et annad talle 10 000 krooni ja kuu aja pärast saad 15 000 tagasi. Esialgu oli huvilisi vähe, kuid kui üks sõpradest otsustas proovida ja tõepoolest raha sellisel kujul suure protsendiga tagasi sai, siis olid ka teised sõbrad õhinas ja soovisid investeerida.

Olin algusest peale selle skeemi suhtes skeptiline ja andsin sellest ka sõpradele teada, kuid see neid ei takistanud. Mitmed sõbrad otsustasidki oma raha sellele tegelasele anda. Ühel hetkel kaduski pettur koos rahaga pildist. Ei tea täpselt, kas see oli luhtunud äri või algusest peale kavandatud skeem, aga siit moraal, et kui asi tundub liiga hea, et tõsi olla, siis tõenäoliselt seda ta ongi.

Juhtum 3
Kui nüüd IT valdkonna juurde suunduda, siis olen teadlik enamustest tänapäeva petuskeemidest ja üritan kriitiliselt suhtuda internetis info levitamisele ja erinevate rakenduste kasutamisesse. Paljud minu sõbrad, kes ei ole nii IT teadlikud on sattunud viiruste ohvriks. Õnneks on viirused seni piirdunud arvuti tuksi keeramisega ja mitte delikaatse info kasutamisega või levitamisega. Teadlikust taoliste rakenduste ja petuskeemide kohta peab kindlasti tõstma. Inimesed ei saa internetti pidada lõputu vabadusega ohtudeta keskkonnaks.

11. ülesanne: Vabade tarkvara projektide võrdlus arenduse seisukohast

Järjekordselt kasutan võrdlemisel endale tuntud CMS süsteemi Drupal ja JavaScript raamistikku jQuery. Arvan, et seda on hea võrrelda, millega juba tuttav oled. Seni olen nii Drupali kui ka jQuery puhul olnud pigem kasutaja kui arendaja rollis, kuid aktiivse kasutajana puutub tihti kokku arendusmudeliga. Toon välja mõned kategooriad, milles neid vabavaralisi projekte võrdlen.

Kogukond ja arenduse suunad
Mõlemal projektil on suur kasutaja- ja arenduskogukond. Arendajad jagunevad laias laastus kaheks: need kes arendavad projekti baasosa ja need kes arendavad laiendusi - mooduleid(Drupal)/pluginaid(jQuery). Veel on levinud arendajatüübid, kes keskenduvad nii baasosa kui ka laienduste parandamisele või lihtsamate koodijupikeste loomisele ja jagamisele (näiteks blogipostitustes). Kasutajad ühinevad tihti arendusprotsessi teatades leitud vigadest või soovitades programmeerijatele arengusuundade valimist (Drupalis feature request). Kogukonnamudel ja arendamise suunad on mõlema projekti puhul väga sarnased.

Versioonihaldussüsteem
Põhiliseks versioonihaldussüsteemiks on mõlemal projektil Github. See on populaarne süsteem, mida kasutavad paljud tuntumad arenduskogukonnad. Järeldub, et ka selles vallas on valitud projektid sarnased.

Põhiline veaparanduste süsteem
jQuery kasutab veaparandusteks nn pileteid (tickets). Drupalis on kasutusel issue postitused, mis sarnanevad foorumi taolisele arutlusele. Issue postitaja saab määrata kriitilisuse taseme, suunata selle kindlale arendajale, määrata staatuse jne. Väga sarnaselt on see teostatud ka jQuery veaparanduste süsteemis.

Järeldub, et vähemalt valitud kategooriate alusel on projektid väga sarnased, kui mitte öelda identsed. Arvestades mõlema projekti edukust võib järeldada et see süsteem toimib.

10. ülesanne: "How To Become A Hacker" hinnang

Eric S. Raymondi poolt kirjutatud How To Become A Hacker dokumendi lugemine pakkus huvitavaid elamusi. Lugesin seda dokumenti esimest korda ja see pakkus üllatavalt palju äratundmisrõõmu - palju tekstis mainitud isikuomadusi ja tõekspidamisi käisid ka minu kohta.

Arvan, et Raymond on väga hästi suutnud kokku võtta ja kirja panna häkkerite loomuse. Dokumendi lugemisel ilmneb kiiresti, et häkkeriks olemine tähendab palju rohkemat kui lihtsalt programmeerimist. Koodi kirjutamisel on mõistagi väga suur osa, aga see, et sa oskad programmeerida, ei tähenda kaugeltki, et sa oled häkker. Sõna häkker tähistab hoopis omamoodi eluviisi. Võttes omaks dokumendis mainitud põhitõed ja elades nende järgi on tõesti võimalik pidada ennast häkkeriks. Tegelikult ei saa ise ennast häkkeriks kvalifitseerida, seda pead sa olema ka teiste silmis.

Mulle meeldis väga dokumendi jagamine loogilistesse kategooriatesse: suhtumine, põhioskused, staatus häkkerikultuuris. Häkkeriks olemine nõuab vastavat suhtumist, kindlaid oskusi ja staatusel häkkerikultuuris on väga suur roll. Ka nn "Stiilipunktide" osas mainitud lisandväärtused olid minu silmis väga tähtsal kohal. Nende abil on võimalik tekitada vastav meelestatus, mille abil suunduda põhitõdede juurde. Kui häkkeriks pürgijal on kahtlusi, kas ta saab end häkkerina kvalifitseerida, siis KKK abil leiab ta sellele küsimusele kiire vastuse.

Kokkuvõttes arvan, et seda dokumenti saab pidada teatavat sorti häkkeri standardiks, mida järgides on võimalik saavutada soovitud staatus.

9. ülesanne: Vaba litsentsi kirjeldus

Selle nädala ülesandeks oli kirjeldada ühte vaba litsentsi lähemalt. Valisin GPL litsentsi, sest olen enda lõputöö käigus valminud programmijupile sama litsentsi lisanud.

GNU General Public License on copyleft litsents, mis on mõeldud tarkvarale ja ka teist sorti loomingule. Kui teised tarkvara litsentsid on loodud levitamise ja muutmise õiguste piiramiseks, siis GNU GPL eesmärgiks on eelnevale vastupidiselt tagada vabadus programmi levitamisel ja muutmisel. Programmi loomisel ja GPL litsentsi all avaldamisel on loojal kohustus austada litsentsiga teistele tagatud vabadust (allikas http://www.gnu.org/licenses/gpl.html).

GNU GPL, loodud Richard Stallman'i poolt, on vaba tarkvara liikumise nurgakiviks. Suurem osa vabast- ja avatud lähtekoodiga tarkvarast kasutab seda litsentsi ja seda peetakse Free Software kogukonna filosoofiliseks alustalaks (allikas http://www.free-soft.org/gpl_history/).

Arvan, et GNU GPL suurimaks eripäraks on õiguste jagamine näiteks tarkvara kasutamisel. Tüüpiliselt on litsentsid piirava iseloomuga. Vaba tarkvara liikumine toetub antud litsentsile, sest selle tingimused väljendavad hästi kogukonna filosoofiat.Olen tänulik, et GNU GPL on nii laialt levinud ja hästi vastu võetud inimeste poolt, sest tänu sellele areneb IT järjest jõudsamalt ja kogukondlik arendusmudel muutub üha tähtsamaks.

8. ülesanne: Autorikaitse ja intellektuaalomandi hetkeseis

Autorikaitse ja intellektuaalomandi temaatika on eksisteerinud inimeste eksistentsi jooksul. Põhiliseks vormiks  on olnud vaidlused näiteks teemal: keegi tuli heale mõttele ja keegi teine varastas selle mõtte ning pani enda kasuks tööle. Kahjuks ei ole tänapäevani suudetud välja töödata süsteemi, mis kaitseks mõtte loojat selle varguse eest. Peale selle leidub inimesi, kelle ideed ei oma mittemingisugust hüvangut teistele inimestele ja kes kasutavad ära hetkeolukorda tulu teenimiseks. Tänapäeva süsteemil on mitmeid puuduseid:

• Pea igal uuel seadusel leitakse nõrgad kohad, mida saab mitut moodi tõlgendada ja seega ära kasutada enda huvides. Nii võibki idee tegelik omanik kaotada mõtte õigused isikule, kes ise tunneb või kes kasutab inimesi kes tunnevad hästi seaduseid ja nende nõrku kohti.
• Loodud seadused pannakse enda kasuks tööle. See on eelmise vastandolukord: inimene kasutab ära seaduse sätteid enda väärtusetute mõtetega tulu teenimiseks. Näiteks juhtumid, kus inimene on pildistanud mingit objekti, millele omanik on seadusest tulenevalt pannud peale piirangud, mis keelavad selle fotografeerimist ja pahaaimamatu juhuslik pildistaja võibki saada suure trahvi osaliseks.
• Intellektuaalomandi mõiste on muutunud väga ähmaseks. Kui mõelda sõnale ise, siis selle esimene pool viitab intelligentsile. Kahjuks pole paljude tänapäeva patendeeritud esemete ja ideede kaitsmisel mõeldud absoluutselt intelligentselt. Kaitstakse täiesti absurdseid asju, millest ei ole kellelegi midagi kasu. Iseeneset ei ole see väga kahjulik, aga kui mõelda sellele, et keegi on need patendid vastu võtnud ja sellele palju aega kulutanud, siis tuleb tõdeda, et see aeg oleks võinud kuuluda millegi kasulikuma kaitsmisele.

Seadused on formuleeritud sõnadest ja paratamatult on neid võimalik mitmeti tõlgendada. Arvan, et kõiki eelnevaid puudusi saaks elimineerida kasutades loogilist mõtlemist. Peaksime lähtuma rohkem sellest, mis on õige ja aus ning mitte sellest, mis on seaduslikult korrektne.

7. ülesanne: Vaba tarkvara

Tegelen vahelduva eduga veebiarendusega ja seetõttu puutun vaba tarkvaraga kokku väga tihti. Arvan, et ilma vaba tarkvarata ma veebiarendusega ei tegelekski. Kirjeldaksin oma kasutuskogemusi kui arendajana ja mitte tavakasutajana.

Mozilla Firefox + laiendused - usun, et suurem osa veebiarendajatest kasutab oma töös Firefoxi koos tema asendamatute laiendustega. Firebug on laiendus, mis võimaldab vaadata ja reaalajas muuta veebilehe struktuuri ja kujundust määravaid reegleid (CSS). Kasutan seda laiendust iga veebiprojekti puhul. Firebugile endale on loodud veel laiendusi, näiteks Firequery, mis võimaldab jQuery koodi assisteerimist Firebugile. Ka seda nn laienduse laiendust kasutan väga tihti. Oluline on ka fakt, et FF on kõige levinum brauser ja seetõttu peab arendaja vähem mõtlema rakenduse ühildumisprobleemide peale.

Drupal CMS - see on sisuhaldussüsteem, mida kasutan enamuste veebiprojektide puhul. Väga suure kasutajaskonnaga vaba tarkvara, mida laiendavad tuhanded arendajad iga päev. Kõik levinumad moodulid on valmis kirjutatud ja lehe ehitaja ülesandeks on nende liitmine baasplatvormile. Mõnede veebilehtede puhul ei pea valmislahenduse loomiseks koodi kirjutamagi. Drupali uuemate versioonide väljastamine ja nende kiire parandamine/täiustamine kogukonna poolt on väga hea näide kogukondliku arendusmudeli võimsusest.

Aptana Studio 3 - laialt kasutatav vaba tarkvara koodiredaktor, mis toetab kõiki põhilisi veebiprogrammeerimis keeli. Kasutan seda väga tihti koodi loomiseks. Kasulikud funktsioonid teevad tööprotsessi oluliselt kiiremaks.

Apache veebiserver - suurima levikuga veebiserver. Kasutan seda iga projekti puhul arendades kohalikult (omas arvutis) või remote serveril. Lehti ei saaks arendada, kui puudub platvorm kus nad töötaks.

Eelnevast loetelust võib järeldada, et kui ei eksisteeriks vaba tarkvara, siis oleks veebilehtede arendamine minu puhul väga keeruline või täitsa võimatu. Seetõttu avaldan suurt tänu kõigile vaba tarkvara arendajatele!

6. ülesanne: Virtuaalmaailmad

Pean tunnistama, et ma ei ole eelnevalt ühegi tänapäevase virtuaalmaailmaga kokku puutunud. Räägitakse, et kõik tuleb järgi proovida ja seega asusin keskkonda Second Life (http://secondlife.com/) endale alla laadima ja installima. Enne "Sotsiaalse tarkvara ja võrgukogukondade" kursust ei olnud ma sellest keskkonnast midagi kuulnud.

Tutvusin eelnevalt erinevate arvamuste ja SL kirjeldustega. Tundus, et poolehoid ja hukkamõist käisid käsikäes. Pooldati enamasti SL hariduslikke võimalusi. Kasutajad saavad avastada erinevaid kultuure ja vaatamisväärsusi. Võiumalik on vaadata kunsti või avastada linnu, kuhu tavaelus inimene jõuda ei pruugi. Positiivseks peeti ka SL tehnoloogilist platvormi ja võimalike tegevuste rohkust.

Negatiivsena toodi välja asjaolu, et pahatahtlikud inimesed saavad keskkonna abil liiga kergesti pahandust teha. Levinuimaks probleemiks on kahtlane täiskasvanutele mõeldud sisu kontroll. Lihtsalt kokkuvõttes, alaealised võivad sattuda lehtedele, kuhu nad sattuda ei tohiks.

Minu esmane kogemus ei tekitanud poolehoidu ega ka negatiivseid emotsioone. Avatari ma muutma ei hakanud ja liiklesin keskkonnas mingisuguse vaikimisi avatariga. Rääkisin paari inimesega juttu ja uurisin keskkonna võimalusi. Huvitav oli kindasti ümbruskonna arhitektuur ja kujundus. Selgesti on näha, et SLis on võimalik ehitada piiritu fantaasiaga ja asja, mida teha ei saa, ei eksisteeri. Kindlasti jäi kasutamiskogemus liiga lühikeseks, et anda objektiivset hinnangut. Kõik taandub sellele mis eesmärkidega inimene keskkonda siseneb. Selge on see, et ajaviitmiseks on selles virtuaalmaailmas võimalusi enam, kui inimesetel aega. See faktor on aga ohtlik, sest inimene ei pruugi enam tahta keskkonnast lahkuda.

Arvan, et minust tulihingelist kasutajat ei saa, aga võimalik, et külastan seda virtuaalmaailma veel paar korda selle võimaluste uurimiseks.

5. ülesanne: Folksonoomia ja märgendamine

Hästi toimiva folksonoomia näide:
www.digg.com
Kombineeritud folksonoomia ja internetis levivad uudised moodustab kokku portaali, kust kasutajal on hõlpsasti võimalik leida temale huvipakkuvaid artikleid. Artiklid on loogiliselt gruppidesse jagatud märgendamise abil. Digg on järjekordne näide lihtsa mõtte võimsusest - koondada ühte kohta avalik arvamus ja interneti artiklid. Saidi võimsuse tunnistuseks on kasutajate ja nende poolt jagatud artiklite tohutu arv. Leht kaotaks hästi toimiva folksonoomiata mõtte.

Halvasti toimiva folksonoomia näide:
www.facebook.com
Täpsemalt on maailma suurima sotsiaalvõrgustiku puhul halvaks folksonoomiaks mõeldud fotodel inimeste märgistamist. Väga tihti tehakse libamärgistusi, mis ei paku kasulikku informatsiooni mitte kellelegi. See on näide sellest, mis juhtub kui inimestele anda liiga vabad käed. Valesti märgendamine ei ole küll tohutu süsteemi kuritarvitamine, sest inimesed teevad seda pigem nalja pärast, aga peab kaalutlema, et kas sellele funktsionaalsusele on otstarbekas ressursse raisata. Teine võimalus on olemasolevat süsteemi parandada, kuid see nõuab innovaatilisi ideid. Facebooki huvide ja tegevusalade folksonoomia on väga kõrgel tasemel ja kasutajal on kerge leida temale huvipakkuvaid isikuid või huvisid, kuid fotode märgistamist võib pidada folksonoomia halvaks näiteks.

4. ülesanne: Kuidas võiks Wikipediat veelgi paremaks teha?

Mida saaks parandada tänapäeva ühe suurima infokogu juures?

Wikipedia sisaldab endas väga palju informatsiooni erinevate teemade kohta. Informatsiooni täiendab avatud kogukond, kuhu võivad kuuluda kõik huvilised. Kui raaamatul on kindel autor ja allikad, siis Wikipedias olev teave võib pärineda kellelt tahes. See asjaolu muudab informatsiooni kvaliteedi küsitavaks. Pluss avatud kogukonna juures on info maht, mis tänu sellele saadakse. Arvan, et Wikipedia juures saaks parandada info kvaliteeti.

Kindlasti tuleks teha põhjalik analüüs sellele infole, mis hetkel Wikipedias saada on. Tänapäevaks on kindlasti välja kujunenud autorid, kes jagavad asjakohast ja kasulikku infot. Isiklikult looksin Wikipediasse info lisaja informatsiooni bloki. Nimi, elukutse, haridustee oleks esimesed faktid, mis võiks sellesse blokki sobida. Kindlasti tuleks blokki lisada kõik selle kasutaja lisatud Wikipedia täiendused. See annaks Wikipediale akadeemilisema mõõtme ja info kvaliteet paraneks. Kindlasti väheneks maht, kuid pooldan kvaliteeti üle kvantiteedi. Teiste inimestena esinemise takistamiseks oleks veelgi parem, kui isik peaks end enne postituste lisamist kuidagi identifitseerima.

Ülemineku protsess sellisele töövoole peaks toimuma vastavalt info keelele. Näiteks võiks avatud kogukonna printsiip säilida nendes keeltes, kus lisatud informatsiooni hulk on veel väike. Ingliskeelsel, ehk levinuimal informatsioonil oleks minu arvates aga üleminek isiku tõendamisele vajalik koheselt läbi viia.

Teine aspekt, mida pooldaksin oleks veebis avaldatud raamatute, ehk e-raamatute andmebaasi loomine Wikipediasse. See on kindlasti suur ettevõtmine, aga algne raamatute üles laadimine võiks toimuda sarnaselt Wikipedia alguspäevile, avatud ühiskonna printsiibil. See suurendaks informatsiooni mahtu veelgi ja mis kõige tähtsam, info mis lisandub, oleks kvaliteetne. Infot otsides kuvatakse kasutajale info, mis asub Wikipedia lehtedel ja ka info, mis sisaldub e-raamatutes.

Wikipedia muutuks nende muudatuste tulemusena usaldatavamaks teabe allikaks ja seda oleks võimalik kasutada teadustööde tegemisel.

3. ülesanne: Blogimise motiivid

Blogimine on tänapäeval väga levinud ajaviide. Hiljutise arvestuse järgi on maailmas üle 156 miljoni blogi. Tavaliselt tegeleb ühe blogiga üks indiviid, aga haruldane ei ole grupi poolt peetav ajaveeb. Enamustel blogidel on kommenteerimise funktsioon ja seetõttu võib blogipostitusi kõrvutada foorumi teemadega, millele blogi lugejad saavad oma arvamust jagada. Blogi pidamiseks on väga palju erinevaid motiive.

Blogisid peavad inimesed, kes kuuluvad mingi valdkonna huviliste või edendajate hulka. Need valdkonnad võivad olla:

• Poliitika - poliitilisi blogisid peavad tihti poliitikud ise või nad on blogimiseks palganud spetsiaalse copywriteri. Poliitilised blogid on väga tihti erakonna vaadetest kallutatud ja erapooletut poliitiku poolt kirjutatud ajaveebi on raske leida. Küll on võimalik leida erapooletuid blogisid kirjutatuna kolmandate isikute poolt, kes poliitikast huvitatud. Näide poliitilisest blogist, Edgar Savisaare ajaveeb: http://linnapea.tallinn.ee/
• Sport - spordi teemalisi blogisid on samuti väga palju. Neid kirjutavad sportlased ise, spordihuvilised ja teised spordiga seotud inimesed. Ajaveebe peetakse pea kõikide spordialade kohta. Näide spordi blogist, NBA teemaline Sekou Smithi ajaveeb: http://hangtime.blogs.nba.com/
• Kunst - kunsti teemalised blogid on tihti sisustatud erinevate piltidega ajaveebi looja enda või kunstihuvilisele meeldivatest kunstitaiestest. Näide kunsti blogist: http://new-art.blogspot.com/
• Teadus - teadus on väga lai mõiste ja seega on väga palju erinevaid teaduslikke blogisid. Isiklikult puutun eriala tõttu kõige rohkem kokku IT alaste blogidega, mida on väga suur arv. Näide IT alasest teaduslikust blogist: http://nik.chankov.net/
• Meelelahutus - ajaveebe loetakse sageli meelelahutuslikel eesmärkidel. Palju blogisid kajastavad kõmu-uudiseid ja kuulsuste elu kommenteerivaid artikleid. Näide meelelahutuslikust blogist: http://moviecriticnextdoor.com/
• ... - ajaveebide pidamisel ei ole piirangut, mis mingi valdkonna välistaks

Blogi ei pea tingimata olema seotud mingi konkreetse valdkonnaga. Motivaatoriks võivad olla ka muud asjaolud:

• Päeviku taoline blogi - paljud blogipidajad on piisavalt motiveeritud ajaveebi pidamiseks kirjutades lihtsalt oma igapäevaelust. Neid ajaveebe ei kirjutata konkreetsetel teemadel nagu eelnevalt toodud blogitüübid. Väga levinud on reisiblogid, kus pidaja räägib oma reisikogemustest. Näide päeviku taolisest blogist: http://willysr.blogspot.com/
• Raha teenimise eesmärk - blogide kaudu saab teenida raha. Kui ajaveebil on piisavalt lugejaid saab müüa veebilehel reklaampinda. Sellisteks blogideks võivad olla kõik eelnevalt mainitud blogitüübid. Blogi looja kirjutab küll mingil hingelähedasel teemal, kuid lõppeesmärgiks on raha teenimise motiiv. Raha teenimise eesmärk on ka sellistel blogitajatel, kes kirjutavad oma ärist (näiteks käsitööga tegelev inimene postitab oma tööde kohta). Näide ärilise eesmärgiga blogist: http://trendygifts.blogspot.com/
• Foto- ja videoblogid - peavad näiteks fotograafid, kes soovivad oma pilte teistega jagada. Võib liigitada kunsti valdkonda kuuluvate blogide alla. Näide: http://olarbarndok.blogspot.com/
• ... - rohkem kui 156 miljoni blogi sees leidub kindlasti veel erineva eesmärgiga ajaveebe

2. ülesanne: Sotsiaalvõrgustiku analüüs

Analüüsitavaks sotsiaalvõrguks on tänapäeva kõige populaarsem sotsiaalvõrgustik Facebook. Tegemist on väga palju kõneainet ja vastakaid arvamusi pakkuva veebikeskkonnaga. Tulised diskussioonid on käinud inimeste privaatsuse teemadel. Paljud väidavad, et Facebook pakub liialt võimalusi halbade kavatsustega inimestele isikuandmete kuritarvitamiseks. Samas peab tõdema, et kõik informatsioon mida ühe inimese kohta Facebookist leida võib on tema enda postitatud. Märkimisväärt on ka tohutu aeg, mida inimesed selles keskonnas veedavad. Paljude arvates on see mahavisatud aeg.

Jättes kõrvale vastakad arvamused on kindel, et Facebook mõjutab tänapäeva maailma suures ulatuses vaatamata sellele, kas see meeldib meile või mitte.

Analüüsime Facebooki kasutades Matt Webbi kriteeriume:

• Identiteet - Facebookis on inimese identiteedi loojaks see informatsioon, mida inimene endast jagab. Inimesed esinevad enda nime ja isiku all. Inimesi hinnatakse tema kontol olevate isiklike detailide, fotode, postituste ja muu jagatud sisu alusel.

• Kohalolek - Facebookis on inimeste kohalolek näidatud mitmes vormis. Isiku konto lehel on näidatud, kas ta on võrgus või ei ole. Samuti näitab kohalolekut jututoa paneel, kus on võrgus olevate inimeste nimekiri. Sisu uuendatakse palju ja tihti ning inimesed näevad aega, kes millal mida postitanud on ja seega saab kohalolekut möäärata ka selle järgi, kui inimene on hiljuti mingisuguse postituse lisanud.

• Suhted - Suhete aluseks on inimeste lisamine "sõbralisti". Lisades sõbra antakse lisatud isikule juurdepääs enda inormatsioonile (olenevalt inimese määratud sätetest saab laia maailma eest osa informatsiooni ära peita).

• Vestlused - Facebookis toimub inimestega otsene suhtlmine jututoale sarnases keskkonnas. Inimene saab listist valida sõbra kellega ta vestelda soovib. Kui inimene ei ole võrgus talletatakse saadetud sõnum ja ta saab seda lugeda mailile saabunud teate või otse veebikeskkonna kaudu hiljem. Foorumi taoline vestlus toimub kasutajate viidete, postituste ja muu sisu all, kus inimesed saavad lisada kommentaare.

• Rühmad - rühmadeks jagunemine toimub enamasti huvide alusel. Fcebookis on inimeste profiilide kõrval erinevate firmade, huvialade, loometeoste (filmid), rühmiuste (bändid) jne tutvustavad lehed. Lisades huvipakkuva lehe omale "meeldivate" hulka saab inimene ligipääsu selle lehe loojate postitustele.

• Reputatsioon - paljud hindavad inimest tema sõprade arvu järgi. See on iseenesest väga vale kriteerium sellepärast, et selles veebikeskkonnas lisavad enamus oma sõpradeks ka neid inimesi, kellega nad pole kunagi ühtegi sõna vahetatud. Teatav reputatsioon tekib inimese jagatavatest postitutest, "likemistest", viidetest jne.

• Jagamine - see on Facebooki põhiline funktsionaalsus. Suurem osa tegevusest keerleb inimeste sisu jagamisega seotud toimingute ümber. Põhiliselt käijaksegi veebikeskkonnas sellepärast, et vaadata mida uut on keegi sõpradest jaganud.

1. ülesanne: Võrgukogukonna analüüs

Arvan, et võrgukogukonna kõige olulisem aspekt on kogukonnas osalevate inimeste ühtekuuluvustunne. Kogukonda ei saaks eksisteerida ilma seal osalevate inimesteta ja nende ühtse eesmärgita.

Minu analüüsitavaks võrgukogukonnaks on www.imdb.com lehel aktiivselt osavõtvate inimeste kogukond. Veebisaidi URL IMDb on lühend ingliskeelsetest sõnadest Internet Movie Database. Tegemist on suurima internetis eksisteeriva filmide ja nendega seotud inimeste (näitlejad, režissöörid jne) andmebaasiga. Lehe kõige kasulikumaks väljundiks on pakkuda inimestele kohta, kus saaks lugeda filmide tutvustusi ja anda ülevaade lehe kogukonna arvamusest antud filmi kohta. Registreerunud kasutajatel on võimalus hinnata filme, koostada filmide "Watchlist", kirjutada arvustusi, osaleda erinevates foorumites ja võtta ühendust teiste kasutajatega. Ühtekuuluvustunne avaldub inimeste ühises huvis filmide vastu. Ühtne eesmärk on linateoste analüüs. Analüüsi tulemusena saavad teised otsustada millised filmid võiks neile sobida.

Taastuleku faktorite analüüs:

• Tehnoloogiline areng - ilma interneti ja arvutiteta ei eksisteeriks võrgukogukondi. Vajalik tehnoloogia on esimene eeldus taoliste kogukondade tekkeks. Jättes kõrvale riistvaralised (materiaalsed) komponendid peab eksisteerima mingisugune keskkond või tarkvara, mis inimesi koondaks. Antud näite puhul on selleks veebikeskkond. Liides on programmeeritud ja disainitud võimalikult kasutajasõbralikuks. Filmide huvilisi eksisteerib kõikides ühiskonna kihtides ning nad võivad olla väga erineva taustaga ja seega on eriti oluline keskkonna  mugavus. IMDb on suutnud tehnoloogilise realisatsiooni teha oluliseks taastuleku faktoriks.
• Võimalus valida kõikvõimalikke parameetreid - mulje selles keskkonnas osalevatest inimestest tekib nende filmide analüüsi ja hinnangute tulemusena. Inimese iseloomu kohta saab väga palju öelda tema filmide eelistuste põhjal. Lihtne on eristada näiteks lootusetuid romantikuid, verejanulisi sõjardeid või lihtsalt elu nautivaid inimesi. Personaalseid detaile keskkonnas ei jagata ja seega tekib täiesti puhas ja eelarvamuseta hinnang teisele inimesele tema postituste või eelistuste põhjal, mis on sageli hoopis tõetruum ja ausam kui hinnang sellele inimesele reaalses elus tema väljanägemise või käitumise põhjal.
• Ajatu aeg - see mõiste iseloomustab hästi taoliste keskkondade võimsust. Inimene saab keskkonnast soovitud informatsiooni kätte siis kui tal seda parasjagu vaja on. Kogukonna liige Inglismaalt kirjutab 80ndatest pärit filmile arvustuse aastal 2005 ja aastal 2011 loeb keegi Hiinast seda. Aeg on ajatu ja info on kättesaadav niikaua kui saidi loojad suvatsevad seda andmebaasis hoida. IMDb keskonnas on võimalik teiste kasutajatega ühendust võtta sõnumite teel, sõltumata ajast jääb teade kasutajat ootama veebikeskkonda.
• Kasvav rahuldamata suhtlemisvajadus - olenemata oma päritolust, usust, nahavärvist või välimusest tehakse siin keskkonnas inimestel vahet ainult nende postituste, arvustuste ja muude mõttekäikude põhjal. Keskkond on täielikult kasutaja kontrolli all ja ta saab osaleda täpselt seal vestluses, mis talle meelepärane on ja lugeda neid arvustusi, mida ta soovib. Arvamus inimesest kujuneb tema jagatud veebikeskkonna sisust.
• Hariduslikud püüdlused - andmebaas tohutu arvu filmide tutvustuste, näitlejate ja režissööride elulugude ning muude detailidega on kahtlemata väga hariv. Info leidmine suuremahulistest andmebaasidest on kasutajale tehtud võimalikult intuitiivseks.
• Palju vaba aega, mida sisustada - filmindus on pikka aega olnud meelelahutus äris üks vaieldamatu liider. IMDb kogukonna liikmena saab teiste inimestega jagada oma arvamusi linateoste kohta, tegevus mida enamus võtavad kindlasti meelelahutusena. Selle eest neile palka ei maksta ja nad teevad seda oma aja ning tahtmise arvelt. Täiendades keskkonna sisu saavad tesised loodud sisu lugeda aja viitmise eesmärgil või kasutada otsuseks filmi vaatamisel (filmireitingud). IMDb kasutamiseks ei pea olema paadunud filmifanaatik, paljud soovivad niisama vaadata erinevate filmide trailereid või lugeda tutvustusi. Ajaviitmiseks on filmidest natukenegi huvitunud inimesel selles keskkonnas palju võimalusi.
• Vajadus "millegi tõelise" järele, olgu või näilise - hästi lavastatud filmid pakuvad vaatajale väga palju mõtteainet ja erinevaid emotsioone. Jagades oma elamusi teistega saavad teineteise vahel täiesti võõrad inimesed samastada end arvamuse avaldajaga. Inimesed leiavad ühenduse filmide kaudu. Tähtsateks omadusteks on oskus panna sõnadesse oma arvamus ja tunded, omada head kriitikameelt ja kindlasti on oluline filmidesse süvenemine. Pidepunktide leidmine inimeste vahel on kergem, sest enamus tööd teevad ära filmid ise.
• Vahel ka otsene altruism - väga suur osa IMDb keskkonnas tehtavatest tegevusest on seotud teiste aitamisega. Filmide hindamine ja arvustused pakuvad teistele üldsuse hinnangu linateose kvaliteetsuse kohta.