8. ülesanne: Autorikaitse ja intellektuaalomandi hetkeseis

Autorikaitse ja intellektuaalomandi temaatika on eksisteerinud inimeste eksistentsi jooksul. Põhiliseks vormiks  on olnud vaidlused näiteks teemal: keegi tuli heale mõttele ja keegi teine varastas selle mõtte ning pani enda kasuks tööle. Kahjuks ei ole tänapäevani suudetud välja töödata süsteemi, mis kaitseks mõtte loojat selle varguse eest. Peale selle leidub inimesi, kelle ideed ei oma mittemingisugust hüvangut teistele inimestele ja kes kasutavad ära hetkeolukorda tulu teenimiseks. Tänapäeva süsteemil on mitmeid puuduseid:

• Pea igal uuel seadusel leitakse nõrgad kohad, mida saab mitut moodi tõlgendada ja seega ära kasutada enda huvides. Nii võibki idee tegelik omanik kaotada mõtte õigused isikule, kes ise tunneb või kes kasutab inimesi kes tunnevad hästi seaduseid ja nende nõrku kohti.
• Loodud seadused pannakse enda kasuks tööle. See on eelmise vastandolukord: inimene kasutab ära seaduse sätteid enda väärtusetute mõtetega tulu teenimiseks. Näiteks juhtumid, kus inimene on pildistanud mingit objekti, millele omanik on seadusest tulenevalt pannud peale piirangud, mis keelavad selle fotografeerimist ja pahaaimamatu juhuslik pildistaja võibki saada suure trahvi osaliseks.
• Intellektuaalomandi mõiste on muutunud väga ähmaseks. Kui mõelda sõnale ise, siis selle esimene pool viitab intelligentsile. Kahjuks pole paljude tänapäeva patendeeritud esemete ja ideede kaitsmisel mõeldud absoluutselt intelligentselt. Kaitstakse täiesti absurdseid asju, millest ei ole kellelegi midagi kasu. Iseeneset ei ole see väga kahjulik, aga kui mõelda sellele, et keegi on need patendid vastu võtnud ja sellele palju aega kulutanud, siis tuleb tõdeda, et see aeg oleks võinud kuuluda millegi kasulikuma kaitsmisele.

Seadused on formuleeritud sõnadest ja paratamatult on neid võimalik mitmeti tõlgendada. Arvan, et kõiki eelnevaid puudusi saaks elimineerida kasutades loogilist mõtlemist. Peaksime lähtuma rohkem sellest, mis on õige ja aus ning mitte sellest, mis on seaduslikult korrektne.

7. ülesanne: Vaba tarkvara

Tegelen vahelduva eduga veebiarendusega ja seetõttu puutun vaba tarkvaraga kokku väga tihti. Arvan, et ilma vaba tarkvarata ma veebiarendusega ei tegelekski. Kirjeldaksin oma kasutuskogemusi kui arendajana ja mitte tavakasutajana.

Mozilla Firefox + laiendused - usun, et suurem osa veebiarendajatest kasutab oma töös Firefoxi koos tema asendamatute laiendustega. Firebug on laiendus, mis võimaldab vaadata ja reaalajas muuta veebilehe struktuuri ja kujundust määravaid reegleid (CSS). Kasutan seda laiendust iga veebiprojekti puhul. Firebugile endale on loodud veel laiendusi, näiteks Firequery, mis võimaldab jQuery koodi assisteerimist Firebugile. Ka seda nn laienduse laiendust kasutan väga tihti. Oluline on ka fakt, et FF on kõige levinum brauser ja seetõttu peab arendaja vähem mõtlema rakenduse ühildumisprobleemide peale.

Drupal CMS - see on sisuhaldussüsteem, mida kasutan enamuste veebiprojektide puhul. Väga suure kasutajaskonnaga vaba tarkvara, mida laiendavad tuhanded arendajad iga päev. Kõik levinumad moodulid on valmis kirjutatud ja lehe ehitaja ülesandeks on nende liitmine baasplatvormile. Mõnede veebilehtede puhul ei pea valmislahenduse loomiseks koodi kirjutamagi. Drupali uuemate versioonide väljastamine ja nende kiire parandamine/täiustamine kogukonna poolt on väga hea näide kogukondliku arendusmudeli võimsusest.

Aptana Studio 3 - laialt kasutatav vaba tarkvara koodiredaktor, mis toetab kõiki põhilisi veebiprogrammeerimis keeli. Kasutan seda väga tihti koodi loomiseks. Kasulikud funktsioonid teevad tööprotsessi oluliselt kiiremaks.

Apache veebiserver - suurima levikuga veebiserver. Kasutan seda iga projekti puhul arendades kohalikult (omas arvutis) või remote serveril. Lehti ei saaks arendada, kui puudub platvorm kus nad töötaks.

Eelnevast loetelust võib järeldada, et kui ei eksisteeriks vaba tarkvara, siis oleks veebilehtede arendamine minu puhul väga keeruline või täitsa võimatu. Seetõttu avaldan suurt tänu kõigile vaba tarkvara arendajatele!

6. ülesanne: Virtuaalmaailmad

Pean tunnistama, et ma ei ole eelnevalt ühegi tänapäevase virtuaalmaailmaga kokku puutunud. Räägitakse, et kõik tuleb järgi proovida ja seega asusin keskkonda Second Life (http://secondlife.com/) endale alla laadima ja installima. Enne "Sotsiaalse tarkvara ja võrgukogukondade" kursust ei olnud ma sellest keskkonnast midagi kuulnud.

Tutvusin eelnevalt erinevate arvamuste ja SL kirjeldustega. Tundus, et poolehoid ja hukkamõist käisid käsikäes. Pooldati enamasti SL hariduslikke võimalusi. Kasutajad saavad avastada erinevaid kultuure ja vaatamisväärsusi. Võiumalik on vaadata kunsti või avastada linnu, kuhu tavaelus inimene jõuda ei pruugi. Positiivseks peeti ka SL tehnoloogilist platvormi ja võimalike tegevuste rohkust.

Negatiivsena toodi välja asjaolu, et pahatahtlikud inimesed saavad keskkonna abil liiga kergesti pahandust teha. Levinuimaks probleemiks on kahtlane täiskasvanutele mõeldud sisu kontroll. Lihtsalt kokkuvõttes, alaealised võivad sattuda lehtedele, kuhu nad sattuda ei tohiks.

Minu esmane kogemus ei tekitanud poolehoidu ega ka negatiivseid emotsioone. Avatari ma muutma ei hakanud ja liiklesin keskkonnas mingisuguse vaikimisi avatariga. Rääkisin paari inimesega juttu ja uurisin keskkonna võimalusi. Huvitav oli kindasti ümbruskonna arhitektuur ja kujundus. Selgesti on näha, et SLis on võimalik ehitada piiritu fantaasiaga ja asja, mida teha ei saa, ei eksisteeri. Kindlasti jäi kasutamiskogemus liiga lühikeseks, et anda objektiivset hinnangut. Kõik taandub sellele mis eesmärkidega inimene keskkonda siseneb. Selge on see, et ajaviitmiseks on selles virtuaalmaailmas võimalusi enam, kui inimesetel aega. See faktor on aga ohtlik, sest inimene ei pruugi enam tahta keskkonnast lahkuda.

Arvan, et minust tulihingelist kasutajat ei saa, aga võimalik, et külastan seda virtuaalmaailma veel paar korda selle võimaluste uurimiseks.

5. ülesanne: Folksonoomia ja märgendamine

Hästi toimiva folksonoomia näide:
www.digg.com
Kombineeritud folksonoomia ja internetis levivad uudised moodustab kokku portaali, kust kasutajal on hõlpsasti võimalik leida temale huvipakkuvaid artikleid. Artiklid on loogiliselt gruppidesse jagatud märgendamise abil. Digg on järjekordne näide lihtsa mõtte võimsusest - koondada ühte kohta avalik arvamus ja interneti artiklid. Saidi võimsuse tunnistuseks on kasutajate ja nende poolt jagatud artiklite tohutu arv. Leht kaotaks hästi toimiva folksonoomiata mõtte.

Halvasti toimiva folksonoomia näide:
www.facebook.com
Täpsemalt on maailma suurima sotsiaalvõrgustiku puhul halvaks folksonoomiaks mõeldud fotodel inimeste märgistamist. Väga tihti tehakse libamärgistusi, mis ei paku kasulikku informatsiooni mitte kellelegi. See on näide sellest, mis juhtub kui inimestele anda liiga vabad käed. Valesti märgendamine ei ole küll tohutu süsteemi kuritarvitamine, sest inimesed teevad seda pigem nalja pärast, aga peab kaalutlema, et kas sellele funktsionaalsusele on otstarbekas ressursse raisata. Teine võimalus on olemasolevat süsteemi parandada, kuid see nõuab innovaatilisi ideid. Facebooki huvide ja tegevusalade folksonoomia on väga kõrgel tasemel ja kasutajal on kerge leida temale huvipakkuvaid isikuid või huvisid, kuid fotode märgistamist võib pidada folksonoomia halvaks näiteks.

4. ülesanne: Kuidas võiks Wikipediat veelgi paremaks teha?

Mida saaks parandada tänapäeva ühe suurima infokogu juures?

Wikipedia sisaldab endas väga palju informatsiooni erinevate teemade kohta. Informatsiooni täiendab avatud kogukond, kuhu võivad kuuluda kõik huvilised. Kui raaamatul on kindel autor ja allikad, siis Wikipedias olev teave võib pärineda kellelt tahes. See asjaolu muudab informatsiooni kvaliteedi küsitavaks. Pluss avatud kogukonna juures on info maht, mis tänu sellele saadakse. Arvan, et Wikipedia juures saaks parandada info kvaliteeti.

Kindlasti tuleks teha põhjalik analüüs sellele infole, mis hetkel Wikipedias saada on. Tänapäevaks on kindlasti välja kujunenud autorid, kes jagavad asjakohast ja kasulikku infot. Isiklikult looksin Wikipediasse info lisaja informatsiooni bloki. Nimi, elukutse, haridustee oleks esimesed faktid, mis võiks sellesse blokki sobida. Kindlasti tuleks blokki lisada kõik selle kasutaja lisatud Wikipedia täiendused. See annaks Wikipediale akadeemilisema mõõtme ja info kvaliteet paraneks. Kindlasti väheneks maht, kuid pooldan kvaliteeti üle kvantiteedi. Teiste inimestena esinemise takistamiseks oleks veelgi parem, kui isik peaks end enne postituste lisamist kuidagi identifitseerima.

Ülemineku protsess sellisele töövoole peaks toimuma vastavalt info keelele. Näiteks võiks avatud kogukonna printsiip säilida nendes keeltes, kus lisatud informatsiooni hulk on veel väike. Ingliskeelsel, ehk levinuimal informatsioonil oleks minu arvates aga üleminek isiku tõendamisele vajalik koheselt läbi viia.

Teine aspekt, mida pooldaksin oleks veebis avaldatud raamatute, ehk e-raamatute andmebaasi loomine Wikipediasse. See on kindlasti suur ettevõtmine, aga algne raamatute üles laadimine võiks toimuda sarnaselt Wikipedia alguspäevile, avatud ühiskonna printsiibil. See suurendaks informatsiooni mahtu veelgi ja mis kõige tähtsam, info mis lisandub, oleks kvaliteetne. Infot otsides kuvatakse kasutajale info, mis asub Wikipedia lehtedel ja ka info, mis sisaldub e-raamatutes.

Wikipedia muutuks nende muudatuste tulemusena usaldatavamaks teabe allikaks ja seda oleks võimalik kasutada teadustööde tegemisel.

3. ülesanne: Blogimise motiivid

Blogimine on tänapäeval väga levinud ajaviide. Hiljutise arvestuse järgi on maailmas üle 156 miljoni blogi. Tavaliselt tegeleb ühe blogiga üks indiviid, aga haruldane ei ole grupi poolt peetav ajaveeb. Enamustel blogidel on kommenteerimise funktsioon ja seetõttu võib blogipostitusi kõrvutada foorumi teemadega, millele blogi lugejad saavad oma arvamust jagada. Blogi pidamiseks on väga palju erinevaid motiive.

Blogisid peavad inimesed, kes kuuluvad mingi valdkonna huviliste või edendajate hulka. Need valdkonnad võivad olla:

• Poliitika - poliitilisi blogisid peavad tihti poliitikud ise või nad on blogimiseks palganud spetsiaalse copywriteri. Poliitilised blogid on väga tihti erakonna vaadetest kallutatud ja erapooletut poliitiku poolt kirjutatud ajaveebi on raske leida. Küll on võimalik leida erapooletuid blogisid kirjutatuna kolmandate isikute poolt, kes poliitikast huvitatud. Näide poliitilisest blogist, Edgar Savisaare ajaveeb: http://linnapea.tallinn.ee/
• Sport - spordi teemalisi blogisid on samuti väga palju. Neid kirjutavad sportlased ise, spordihuvilised ja teised spordiga seotud inimesed. Ajaveebe peetakse pea kõikide spordialade kohta. Näide spordi blogist, NBA teemaline Sekou Smithi ajaveeb: http://hangtime.blogs.nba.com/
• Kunst - kunsti teemalised blogid on tihti sisustatud erinevate piltidega ajaveebi looja enda või kunstihuvilisele meeldivatest kunstitaiestest. Näide kunsti blogist: http://new-art.blogspot.com/
• Teadus - teadus on väga lai mõiste ja seega on väga palju erinevaid teaduslikke blogisid. Isiklikult puutun eriala tõttu kõige rohkem kokku IT alaste blogidega, mida on väga suur arv. Näide IT alasest teaduslikust blogist: http://nik.chankov.net/
• Meelelahutus - ajaveebe loetakse sageli meelelahutuslikel eesmärkidel. Palju blogisid kajastavad kõmu-uudiseid ja kuulsuste elu kommenteerivaid artikleid. Näide meelelahutuslikust blogist: http://moviecriticnextdoor.com/
• ... - ajaveebide pidamisel ei ole piirangut, mis mingi valdkonna välistaks

Blogi ei pea tingimata olema seotud mingi konkreetse valdkonnaga. Motivaatoriks võivad olla ka muud asjaolud:

• Päeviku taoline blogi - paljud blogipidajad on piisavalt motiveeritud ajaveebi pidamiseks kirjutades lihtsalt oma igapäevaelust. Neid ajaveebe ei kirjutata konkreetsetel teemadel nagu eelnevalt toodud blogitüübid. Väga levinud on reisiblogid, kus pidaja räägib oma reisikogemustest. Näide päeviku taolisest blogist: http://willysr.blogspot.com/
• Raha teenimise eesmärk - blogide kaudu saab teenida raha. Kui ajaveebil on piisavalt lugejaid saab müüa veebilehel reklaampinda. Sellisteks blogideks võivad olla kõik eelnevalt mainitud blogitüübid. Blogi looja kirjutab küll mingil hingelähedasel teemal, kuid lõppeesmärgiks on raha teenimise motiiv. Raha teenimise eesmärk on ka sellistel blogitajatel, kes kirjutavad oma ärist (näiteks käsitööga tegelev inimene postitab oma tööde kohta). Näide ärilise eesmärgiga blogist: http://trendygifts.blogspot.com/
• Foto- ja videoblogid - peavad näiteks fotograafid, kes soovivad oma pilte teistega jagada. Võib liigitada kunsti valdkonda kuuluvate blogide alla. Näide: http://olarbarndok.blogspot.com/
• ... - rohkem kui 156 miljoni blogi sees leidub kindlasti veel erineva eesmärgiga ajaveebe

2. ülesanne: Sotsiaalvõrgustiku analüüs

Analüüsitavaks sotsiaalvõrguks on tänapäeva kõige populaarsem sotsiaalvõrgustik Facebook. Tegemist on väga palju kõneainet ja vastakaid arvamusi pakkuva veebikeskkonnaga. Tulised diskussioonid on käinud inimeste privaatsuse teemadel. Paljud väidavad, et Facebook pakub liialt võimalusi halbade kavatsustega inimestele isikuandmete kuritarvitamiseks. Samas peab tõdema, et kõik informatsioon mida ühe inimese kohta Facebookist leida võib on tema enda postitatud. Märkimisväärt on ka tohutu aeg, mida inimesed selles keskonnas veedavad. Paljude arvates on see mahavisatud aeg.

Jättes kõrvale vastakad arvamused on kindel, et Facebook mõjutab tänapäeva maailma suures ulatuses vaatamata sellele, kas see meeldib meile või mitte.

Analüüsime Facebooki kasutades Matt Webbi kriteeriume:

• Identiteet - Facebookis on inimese identiteedi loojaks see informatsioon, mida inimene endast jagab. Inimesed esinevad enda nime ja isiku all. Inimesi hinnatakse tema kontol olevate isiklike detailide, fotode, postituste ja muu jagatud sisu alusel.

• Kohalolek - Facebookis on inimeste kohalolek näidatud mitmes vormis. Isiku konto lehel on näidatud, kas ta on võrgus või ei ole. Samuti näitab kohalolekut jututoa paneel, kus on võrgus olevate inimeste nimekiri. Sisu uuendatakse palju ja tihti ning inimesed näevad aega, kes millal mida postitanud on ja seega saab kohalolekut möäärata ka selle järgi, kui inimene on hiljuti mingisuguse postituse lisanud.

• Suhted - Suhete aluseks on inimeste lisamine "sõbralisti". Lisades sõbra antakse lisatud isikule juurdepääs enda inormatsioonile (olenevalt inimese määratud sätetest saab laia maailma eest osa informatsiooni ära peita).

• Vestlused - Facebookis toimub inimestega otsene suhtlmine jututoale sarnases keskkonnas. Inimene saab listist valida sõbra kellega ta vestelda soovib. Kui inimene ei ole võrgus talletatakse saadetud sõnum ja ta saab seda lugeda mailile saabunud teate või otse veebikeskkonna kaudu hiljem. Foorumi taoline vestlus toimub kasutajate viidete, postituste ja muu sisu all, kus inimesed saavad lisada kommentaare.

• Rühmad - rühmadeks jagunemine toimub enamasti huvide alusel. Fcebookis on inimeste profiilide kõrval erinevate firmade, huvialade, loometeoste (filmid), rühmiuste (bändid) jne tutvustavad lehed. Lisades huvipakkuva lehe omale "meeldivate" hulka saab inimene ligipääsu selle lehe loojate postitustele.

• Reputatsioon - paljud hindavad inimest tema sõprade arvu järgi. See on iseenesest väga vale kriteerium sellepärast, et selles veebikeskkonnas lisavad enamus oma sõpradeks ka neid inimesi, kellega nad pole kunagi ühtegi sõna vahetatud. Teatav reputatsioon tekib inimese jagatavatest postitutest, "likemistest", viidetest jne.

• Jagamine - see on Facebooki põhiline funktsionaalsus. Suurem osa tegevusest keerleb inimeste sisu jagamisega seotud toimingute ümber. Põhiliselt käijaksegi veebikeskkonnas sellepärast, et vaadata mida uut on keegi sõpradest jaganud.