Tegelen vahelduva eduga veebiarendusega ja seetõttu puutun vaba tarkvaraga kokku väga tihti. Arvan, et ilma vaba tarkvarata ma veebiarendusega ei tegelekski. Kirjeldaksin oma kasutuskogemusi kui arendajana ja mitte tavakasutajana.
Mozilla Firefox + laiendused - usun, et suurem osa veebiarendajatest kasutab oma töös Firefoxi koos tema asendamatute laiendustega. Firebug on laiendus, mis võimaldab vaadata ja reaalajas muuta veebilehe struktuuri ja kujundust määravaid reegleid (CSS). Kasutan seda laiendust iga veebiprojekti puhul. Firebugile endale on loodud veel laiendusi, näiteks Firequery, mis võimaldab jQuery koodi assisteerimist Firebugile. Ka seda nn laienduse laiendust kasutan väga tihti. Oluline on ka fakt, et FF on kõige levinum brauser ja seetõttu peab arendaja vähem mõtlema rakenduse ühildumisprobleemide peale.
Drupal CMS - see on sisuhaldussüsteem, mida kasutan enamuste veebiprojektide puhul. Väga suure kasutajaskonnaga vaba tarkvara, mida laiendavad tuhanded arendajad iga päev. Kõik levinumad moodulid on valmis kirjutatud ja lehe ehitaja ülesandeks on nende liitmine baasplatvormile. Mõnede veebilehtede puhul ei pea valmislahenduse loomiseks koodi kirjutamagi. Drupali uuemate versioonide väljastamine ja nende kiire parandamine/täiustamine kogukonna poolt on väga hea näide kogukondliku arendusmudeli võimsusest.
Aptana Studio 3 - laialt kasutatav vaba tarkvara koodiredaktor, mis toetab kõiki põhilisi veebiprogrammeerimis keeli. Kasutan seda väga tihti koodi loomiseks. Kasulikud funktsioonid teevad tööprotsessi oluliselt kiiremaks.
Apache veebiserver - suurima levikuga veebiserver. Kasutan seda iga projekti puhul arendades kohalikult (omas arvutis) või remote serveril. Lehti ei saaks arendada, kui puudub platvorm kus nad töötaks.
Eelnevast loetelust võib järeldada, et kui ei eksisteeriks vaba tarkvara, siis oleks veebilehtede arendamine minu puhul väga keeruline või täitsa võimatu. Seetõttu avaldan suurt tänu kõigile vaba tarkvara arendajatele!
No comments:
Post a Comment